Uudised

Rahaasjus korrektsele inimesele tuleb inkassofirma võlanõue või telefonikõne nagu välk selgest taevast, sest enda meelest on tal kõik arved tasutud ning mingeid meeldetuletusi oma teenustepakkujatelt pole ta samuti kätte saanud. Kuid võlgnevus võib siiski olla reaalne. Näiteks on too inimene uude elukohta kolides jätnud oma andmed rahvastikuregistris muutmata. Ning kolimise tuhinas unustas ta lõpetada ka eelmises elukohas telekommunikatsiooniteenuste lepingu. Mõistagi inimene ärritub, kui  inkassofirma hakkab temalt mitu kuud hiljem nõudma raha teenuste eest, mida ta tegelikult pole tarbinud. Lisades sellele sissenõude kulud.

On ka teist tüüpi ärritujaid – need, kes on vabatahtlikult mingit teenust (nt elekter, tasuline parkimine, prügivedu vmt) lepinguliselt kasutanud. Siis aga kas rahapuudusest või mingil isiklikul põhjusel tekkinud trotsist ühel hetkel otsustavad: mina seda arvet ei maksa!

Tegelikult pole võlanõude puhul oluline, kas selle on tekitanud unustamine, rahapuudus või soov teenusepakkujale koht kätte näidata.  Kui lepingulise teenuse tarbimise järel jääb laekuv arve maksmata, ei pole alust loota, et see iseenesest haihtub.

Soliidne inkassofirma pole huvitatud reeglina kitsikusse sattunud inimestele täiendavate finantskohustuste tekitamisest. Kui  võlgnik oma kohustusi tunnistab ja räägib avatult selle likvideerimise väljavaadetest, pakub firma alati välja omapoolseid kompromisslahendusi. Tähtis on, et võlgnik hakkaks kasvõi väikeste summadega, ent regulaarselt talle esitatud nõuet tasuma.

Kui inimese nimi satub maksehäirete registrisse, võib see seal olla kuni 13 aastat. Selle aja vältel on antud isikul raskendatud võtta laene või liisinguid, kasutada järelmaksu või sõlmida probleemideta erinevate teenuste lepinguid.

Tuntud vanasõna «Võlg on võõra oma» võib nüüdisajal ümber sõnastada järgmiselt «Võlg on, jääb ja kasvab – kuni tasumiseni».


Vaata, kuidas väiksest võlast saab suur inkassonõue SIIN.