Uudised

Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on selge arusaam, et nõuded, mida Võlausaldaja ei ole pikema aja jooksul maksma pannud, peaksid õigusrahu ja õiguskindluse huvides taanduma. Iga päev puutuvad Võlausaldajad kokku erinevate nõuetega, seega on oluline teada, millal nõuded aeguvad ning millisel juhul on võimalik rakendada tehingust tulenevatele nõuetele pikemat aegumistähtaega. Meid huvitab asjalolu, mis võimaldab ja oleks aluseks rakendamaks seadusest tuleneva üldise aegumistähtaja asemel 10- (kümne) aastast aegumistähtaega.

Antud küsimuses aitavad selgust tuua lisaks õigusaktidele ka Riigikohtulahendid. Näiteks on Riigikohus oma lahendis 3-2-1-15-09 välja toonud täpsemad tingimused, millele peab lepingu rikkumine vastama, et oleks võimalik kasutada 10-aastast aegumistähtaega. Võlaõigusseadus'st pikema aegusmistähtaja kohaldamise eelduseks on, et isik peab soovima õigusvastast tagajärge ning kohustust on rikutud tahtlikult. Täiendavalt on kohustuse tahtlikku rikkumist kui aegumistähtaega pikendava asjaolu olemust analüüsinud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-83-08, kus Tsiviilkolleegium märkis, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus kohustust tahtlikult. Tehingust tuleneva tahtluse kohta on Võlaõigusseaduse kommentaarides märgitud, et tahtlus on isiku teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Tulenevalt eeltoodust saab Võlausaldaja tõlgendada 10-aastast aegumistähtaega juhul kui Võlglane on võtnud kohustuse ja jätnud selle täitmata tahtlikult st hoidunud kõrvale, jätnud reageerimata Võlausaldaja maksmapaneku püüdlustele - teostatud järelvalve, enda võlamenetlemine jne. ja andnud endast kõik oleneva, et võlgnevust sissenõuda. Täiendavalt on Võlausaldaja kasutanud ühte või enamat kohtuvälise koostööpartneri teenuseid, teinud jõupingutisi maksekiirkäsu menetluse näol ning võlgnik pole jätkuvalt asunud endale võetud kohustusi täitma. Seega saab tahtliku rikkumisena tõlgendada ka asjaolu, kus Võlgnik järjepidevalt lubab võla tasumist, kuid anna seeläbi üksnes katteta lubadusi. Kui on tuvastatav, et Võlgnik on soovinud õigusvastast tagajärge, jätnud tahtlikult kohustused täitmata ning hoidunud kõrvale nende täitmisest, siis saab Võlausaldaja kohaldada antud nõude osas kümneaastast aegumistähtaega.

Kokkuvõttes võib öelda, et kindlasti ei piisa võlgniku ja/või Võlausaldaja huvide eelistamisest, et rakendada üksnes seaduses väljatoodud üldist aegumistähtaega, vaid tuleb vaadelda igat nõuet eraldi sh on oluline tuvastada võlgniku tahtlus ja võlausaldaja maksmapaneku piisavat ja järjepidevat tahet.