Uudised

Keskaja Euroopa linnades oli lisaks raekojale kindel koht ka avalikel häbipostidel. Tallinnas asus näiteks kaheksanurkne häbipost raekoja kagunurgal, umbes tänapäevase Raekoja platsi keskel.  Lisaks tekkis 16. sajandil Raekoja seina äärde ka uuem häbipost - kaelaraud ja 4 rõngast, kuhu aheldati karistatuid kuni kolmeks ööpäevaks.

Paraku on häbipost kui meetod võlgnike survestamiseks jõudnud kaasaega. Hiljuti avaldasid mitmed meediakanalid Julianus Inkasso tellimusel taaskord üle 3000 võlgniku nimega avaliku võlgnike „häbiposti“. Erinevalt keskajast jäävad nendesse nimekirjadesse sattunud ettevõtted ja nendega seotud eraisikud sinna senini, kuni internet ja otsingumootorid toimivad.

Creditreformi hinnangul ei ole avalik häbistamine võlamenetluses alati kõige tulemuslikum. Peame esmatähtsaks saavutada võlgnikuga personaalne kontakt ning püüame leida mõistliku lahenduse. Juhul, kui võlgnik käitub pahatahtlikult ning ei asu võlgu likvideerima, kajastame tema andmeid AS Krediidiinfo maksehäireregistris. Antud registris avalikustatakse võlad, mis on suuremad kui 30 eurot ning maksetähtajast on möödunud vähemalt 45 päeva. Nimetatud register on ainus tõsiseltvõetav Eesti võlgnike andmebaas  ning seal kajastuvad korrektsed nõuded, mis on võlgniku poolt vaidlustamata.

Julianus Inkasso on valinud meetodi, mida on hakatud nimetama „meediapeksuks“. Ehk tegevuse, kus võlgnikke, eriti kui nad on tuntud persoonid, karistatakse avalikkuse häbiposti naelutamisega. Misjärel nuheldakse lugejate ja kommentaatorite poolt igaühte, olgu tema võla suurus kas 50 või 50 000 eurot, võrdse halvakspanuga.

Creditreformi septsialistid analüüsisid viimast Julianus Inkasso tellimusel meedias avaldatud nimekirja, mis sisaldas 3291 võlglast. Selgus, et üle 8% nimekirja kantud ettevõtete võlgnevustest ei ole võimalik sisse nõuda, kuna on maksejõuetud, st. pankrotis, Äriregistrist kustutatud, likvideerimisel või likvideeritud. Analüüs näitas, et  ligikaudu 55% Julianuse nimekirja võlglastest ei kajastu ametlikus AS Krediidiinfo maksehäireregistris. Leiame, et kontrollimata ja väärinfot sisaldava nimekirja avaldamist Creditreform kui rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluv ning Baltikumi suurim inkassofirma endale lubada ei saa.

Võlgnike nimekirja avaldamine võib aidata võla kättesaamisele kaasa, kuid pikaajalise koostöö mõttes pole selline tegevus õige ega aita maksedistsipliini korrastamisele kaasa.